Kooskirjutamisleht. Kirjutasime koos anonüümselt 1.aprillil 2020. a kell 8.00-15.00 ajalehte ühe rea või lõigu. Lasime oma mõtetel lennata ja siin ta nüüd on.
Kes oleks võinud arvata, et istun praegu kodus ja kooli ei lähegi. Keegi ei sunni. Haige ei ole. Vaheaeg ei ole. Kool on olemas. Isegi vist tahaks jälle sinna minna.
Jälle hommik! Mis asja? Lumi on maas? 1. aprill ...
Kodus oldud juba kohe kolm nädalat. Üleöö on saabunud aprill koos lumega. Kas uni või reaalsus, enam ei saa aru.
Nii kurb on mõelda, et kevad on käes, lumi on maas ja kooli ei saa. Veel kurvem on see, et on esimene aprill ja sõpradele ei saa vempe teha. Kas maailmalõpp ongi käes??? Pidudele ei saa ka minna. Sellele mõtlemine viis juba tuju nulli. Nii ikka ei saa...
Nii kurb, et kooli ei saa :( .Ei saa ka vahetundide ajal muusikat kuulata.
Ei ole võimalik klassikaaslastega koos olla ega õpetajad ei saa meile seletada õppeainetest nagu tunnis. ei saagi sõpru näha ja tunne on et elad maailmas kus keegi ei tohigi kellegagi koos olla. olen vangis enda mõtetega ja ei saa siit lahti ükskõik kui hullult tahan.
Ärkan ja on mõelda et oleme 3 nädalat kodus ja õppime. Sõpradega ei saa koos olla ja paljude pereliikmetega ei saa ka koos olla. On veidi halb mõelda, et ei saa kaugete pereliikmetega koos olla.
Kätte on jõudnud imelik aeg, mis paneb meid kõiki proovile. Aga kõik koos me saame ju hakkama! Kõigi jamade kiuste on selles ka omajagu häid asju. Sõpradele vahva aprillinalja saab alati kokku keerata. Elu nagu ulmefilmis.
algul tundus ju vahva ,et ei pea koolis käima aga üksi õppida on ka halb
Üks asi on hea sest koduõppel saab palju magada aga vahepeal hakkab igav.
Istun ja mõtlen, et millal see kõik läbi saab. See aeg tundub lõputu... Samas on see hea aeg, õppida tundma oma perekonda, et kuidas keegi keerulises olukorras käitub. Põnev ja raske üheaegselt.
Must huumor.
Kodus olles tunnen ennast ikka väga üksikuna. See kogu asi on üpris suur katsumus.
Helista, suhtle, võta lemmikloom kaissu. Mul kodus haukuv mõmmik, kes juba ootab ja manitseb mind arvuti tagant eemale.Vaatab oma merzu silmadega otsa.
On kurb mõelda, et me ei tea siiani kuna me lõpuks kooli tagasi saame ja kuna me lõpuks sõpru saame jälle näha. Tahaks, et see jama kõik läbi saaks ja jälle normaalselt elama saaks hakata.
Võtan lenuks ühe vembumehe eriolukorra lõpuni. Soovitav arstitõendiga ja täielikus kaitsevarustuses. Mul on üliigav. Akvaarium talle olemas. 15 meetrit kuubis.
Tegelikult ei tohi väga kurb olla! Kõik on mööduv... Mõtlen tihti sellele, et me kõik oleme ühe ajaloo õpiku suure peatüki tunnistajaks. Ühel ilusal päeval saame kõik seda meenutada: "...oli kord see Koroona".
Püsime kodus ja küll kõik möödub kiiremini elu ja tervis hetkel tähtsamad.
Püsin kodus, õpin koolitöid ja hindan värsket õhku õues.
kodus olemine saab ise lõbusaks teha seega püsime kodus ja nii läheb kõik mööda.
Alguses tundus tore kodus õppida, aga mida aeg edasi seda rohkem hakkab tunduma, et midagi on puudu, midagi millest sa ei saa arugi enne kui oled sellest ilma jäänud. Muidugi on kodus tore olla ja teha oma asju, aga oma keskkonnas tahaks ikka mitte õppida nagu koolis. Muidugi on kahju sellest, et peab olema kodus, aga kui see on vajalik siis peab kodus olema. Ehk kunagi tulevikus küsivad lapsed, et milline see 2020 oli siis... noh siis saab rääkida, milline elu meil praegust on. Teeme olemise lõbusaks ja toredaks siis läheb aeg kiiremini.
Igav on. Muud pole teha - ainult õpin ja käin õues. Mängin lemmikloomaga ja naudin 1. aprilli. Esimene päev oli küll mõnus, sai kaua magada aga sealt edasi on küll igav olnud. Kellegagi ei saa mängida, olen ainult kodus. Minna ka kusagile ei saa. Küll on alles igav.
Nii teistsugune ja imelik on kodus üksinda õppida, aga saab sõpradega neti teel suhelda, saab rohkem väljas käia-see on tore. Tahaks juba koolis käia ja ei jõua ära oodata, millal see aeg läbi saab.
Õppimine on suht tüütu, muidu on väga hea saab pelada LoL-i ja Minecrafti terve päev, vahel ema peksab õue ja sellest pole midagi, sest õues on äge!
AGA arvuti mänge ja vaba aega võiks rohkem olla. Õppimist võiks alati vähem olla. Selle eest võiks olla klassiga ühiseid tegemisi internetis.
Kodus on äge olla, aga vahel hakkab igav. Kodus saab LoL -i ja CSi tervepäev pelada. Tahaks sõpradega kokku saada ja chillida, aga kahjuks ei saa. Väga tore, et interneti üles/alla laadimine on 200. Üksi on kodus igav õppida, aga samas on lihtsamad tööd. https://discord.
Nüüd ongi hea saab koguaeg mänge mängida nagu ei peakski õppima!
Koht kus õpilased saavad rääkida https://discord.
MA TAHAN KOOLI!!!
Tore on kodus olla ja kaua magada! Aga kurb, et ei saa sõpradega olla. Sa ei saa kokku kaugel elavate sugulastega. Saaks juba kooli :) !!!
Kodus on täitsa mõnus istuda, aga nälg näpistab!
Algul mõtlesin ,et on hea kodus olla ja ei pea koolis käima aga see ei olegi nii mõnus , sest õppimist jätkub.
Muidu oodatakse alati vaheaega kui midagi erilist, kuid see vaheaeg mis nüüd läheneb pole midagi erilist. Ikka passi ainult kodus. Loodame, et see kõik saab varsti läbi, sest suvel tahaks ikka väljas käia ja sõpradega lõbutseda. Kodus passides õpin ma varsti kõik varesed oma akna taga ära. P.S. Ühe nimeks sai juba Joosep!
Väga lahe. Ma tunnen ka juba oma varblasi aknataga. Tervitame viisakalt. Ma ei kardagi neid enam. Nemad ka mitte. Hoiame kaks korda kaks vahet ja kõik OK.